Head kolleegid! Aeg võtta põhiseadust tõsiselt - just niiviisi kirjutasid õiguseksperdid Allar Jõks ja Carri Ginter, analüüsides Riigikogu õigusloomet ja selle poliitikat eelmisel aastal. Ja nende hinnang oli päris hävitav. Näiteks, 15 eelnõust ainult kahel juhul oli läbi viidud korralik põhiseaduspärasuse analüüs. Eelnõude puhul, millega kaasnesid intensiivsed riived, puudus reeglina mõjude analüüs. Samuti tõid õiguseksperdid välja, et levinud eksiarvamus paistab olevat, et kui eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, siis normide põhiseaduspärasust ei pea hindama. Aga tegelikult just vastupidi. Suur osa eelnõudest, mida me arutame siin Riigikogus, on tulnud just Euroopa Liidust. Ja just siin me peame olema kaks korda rohkem kriitilised, sest kõik Euroopa Liidu normid ei pea ega saa sobituda meie õigusruumiga, aga ka põhiseadusega. Ja kes kui mitte meie saame, aga ka peame oma põhiseadust kaitsma. Olgu selleks kas või vaenukõneseadus, mis meil on siiamaani menetluses, vilepuhujaseadus või kas või uus kliimaseadus, kus järjekordselt hakkab toimuma piiride kompamine ja me peame suutma leida vastava tasakaalu.
Ka meie riigieelarve, mis on üks olulisem dokument, mida me iga aasta hääletame, ka sellele on õiguskantsler, ka täna õiguskantsler juhtis uuesti tähelepanu, et see ei vasta põhiseadusele. Me ei võta tulude ja kulude eelarvet vastu seadusena, vaid seletuskirjana. Aga seletuskiri ei kohusta mitte millekski. Samamoodi, kui õiguspärane on see, et täna tegevuspõhise eelarvega me tegelikult ei tea kogu infot, me ei näe, kuhu raha tegelikult ministeeriumites läheb.
Ja kahjuks, mida on kurb tõdeda, viimase pooleteise aasta jooksul oleme liikumas olukorda, kus eelnõud, mis me vastu võtame, vähe sellest, et nad sisu poolest võivad olla vastuolus põhiseadusega, on vastuolus ka formaalselt ehk menetluslikult. Ja parimaks näiteks siinkohal ongi muidugi automaksuseadus. Ma arvan, et paljudel on meeles, kui see eelnõu võeti vastu, president jättis selle välja kuulutamata ja just viitaski sellele, et on vastuolu põhiseadusega. Ja too hetk vastuolu seisnes selles, et puuetega inimesed pandi ebavõrdsesse olukorda. Ja mida tegi valitsus? Selle asemel, et tagada maksuvabastus kõigile puuetega inimestele, otsustati, aga me kaotame selle maksuvabastuse sootuks. Asemele pakuti minimaalseid toetusi. Vähe sellest, et need toetused ei kata automaksust tulenevaid kulusid, puuetega inimesed on oodanud toetusi juba aastaid, aastakümneid muude kulude katteks, siis nüüd need toetused, need ei tule selles samas ulatuses, milles oodati. Rääkimata sellest, et selline raha ühest taskust teise paigutamine riigi jaoks alati tekitab ebamõistlikult suurt halduskoormust ja kulu. Põhiseaduse § 10 sätestab sotsiaalriigi põhimõte, mis omakorda tähendab, et avalik võim hoolitseks ühiskonna abi vajavate liikmete eest ega jätaks kedagi hätta. Täpselt samamoodi nagu põhiseaduse § 28 ütleb, et puuetega inimesed on riigi erilise hoole all. Ja arvestades neid otsuseid, arvestades, kuidas neid tehti, kuidas valitsus iga hetk muutis oma seisukohta, siis siin kõik need konkreetsed vastuolud põhiseadusega tulevad ka ette. Ja automaks suurendab vaesusriski ühiskonnas, eriti puuetega inimeste puhul.
Ja see pole ka kõik, nüüd see menetluslik aspekt. See oli sisuline aspekt. Menetluslik aspekt, kus on vastuolu põhiseadusega: kahjuks on saanud tavaks, et kõik muudatusettepanekud seotakse kokku, ka kõik sisulised muudatusettepanekud. Kui automaksueelnõu alles Riigikokku jõudis, Keskerakond tellis õigusliku analüüsi, tõi välja kõik vastuolud, tegi vastavad muudatusettepanekud. Ja mis siis meile vastati? Meile vastati: teie muudatusettepanekud, need ei ole siirad, need ei kuulu arutamisele. Siis, kui president jättis selle seaduse välja kuulutamata, kusjuures nendel samadel alustel, millele me viitasime, kui see tuli uuesti arutlusele, me tegime uued muudatusettepanekud, meile uuesti öeldi: me seome muudatusettepanekud kokku, sest teie muudatusettepanekuid ei ole siirad. Ma sooviksin küsida, milline siis muudatusettepanek polnud siiras. Kas see, et oleks maksuvabastus puuetega inimestele, oleks soodustus lasterikastele peredele või üksi elavatele pensionäridele minimaalse sissetulekuga? Või polnud siiras ettepanek, et suunata maksutulu ühistranspordivõrgu arendamisse? Mis on aga kõige olulisem, kõik need muudatusettepanekud, kõik muudatusettepanekud valmisid koostöös vastavate huvirühmadega. Huvirühmad, kes kõigile teile siin saatsid need kirjad, kes pöördusid komisjoni poole, kes käisid kohal, kes kaitsesid neid muudatusettepanekuid, kes palusid, et neid hääletataks. Mõned meie muudatusettepanekud olid kusjuures tehtud tulenevalt Riigikogu toetusrühmade ettepanekute alusel, need ettepanekud, kus olid koalitsioonisaadikute allkirjad, ka need seoti kokku, ka neid ei soovitud arutada.
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti kõne on täismahus kuulatav videos!
Негізгі бет Anastassia Kovalenko-Kõlvart: Eelnõud, mis me vastu võtame, on sisu poolest vastuolus põhiseadusega
Пікірлер: 14