Riigikogus toimus EKRE algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “E-valimised - oht demokraatiale” arutelu, millel esines ettekandega infovabaduse ja digiõiguste aktivist Märt Põder.
“Mina räägin siin peamiselt täna kui e-hääletuse vaatlemisel osalenud niisugune infotehnoloogiataustaga kodanik. Ja ma tahan teile öelda, et meil on e-hääletusel tõsine probleem. Ja minu kogemus 2023. aasta valimiste e-hääletuse vaatlemise järel on see, et mina ei saa enam valimistel osaleda. Ja ma ei räägi sellest, et ma ei saa osaleda e-hääletusel, vaid et e-hääletuse puudujääkide tõttu on minu seisukoht, et ma ei saa valimistel üldse osaleda, sest et minu jaoks on oluline ka, et mitte ainult minu hääl loetakse kokku, ma võiksin anda hääle paberil, vaid on oluline ka, et teiste hääled loetaks kokku õigesti. Ja kui ma selles ei saa olla kindel, siis kaob ka minu motivatsioon valimistel osaleda. Ja e-hääletuse vaatlemisel nii-öelda tuvastatud anomaaliad või seaduse eiramised on minu jaoks vähemalt nii tõsised, et ma olen selle seisukoha võtnud.
Ja ma räägin nendest täpsemalt. Tegelikult see info ei ole uus. Ma olen kirjutanud ka ajalehtedes sellest, aga nagu ma märkasin siin teisipäevase arutelu raames, Riigikogu liikmed, eelkõige siis koalitsiooni liikmed, ei loe ajalehti. Mario Kadastik näiteks pärast Twitteri suhtluses ütles, et tema ei ole üldse neid artikleid lugenud, mis puudutavad e-hääletuse probleeme, ja et aga ta sellegipoolest arvab, et kõik on hästi. Selles mõttes ma nõustun Varro Vooglaiuga, et see Riigikogu debati kvaliteet võiks olla parem ja Riigikogu liikmed võiks lugeda tõesti Eesti ajalehti ja mitte öelda, et ma Postimeest ei saa lugeda, sest sellel on see viga, Päevalehte ma ka ei saa lugeda, sest sellel on mingi teine viga.
Aga ma lähen siis nüüd asja juurde. Mul on siis minu valimisvaatleja raportist, et see koosneb viiest põhilisest episoodist, mida ma kavatsen nüüd tutvustada.
Üldine niisugune diagnoos siis e-hääletuse vaatlemisel on see, et minul vaatlejana ei olnud võimalik veenduda, et valimiste korraldaja viis sammud läbi korrektselt. Ja see on siis probleem, mis on Eesti e-hääletusel olnud juba aastast 2007, kui OSCE, demokraatlike institutsioonide välisvaatlejad siis, ütlesid, et Eesti peaks mõtlema või kaaluma, kas peaks äkki kasutama e-hääletust piiratud alustel või üldse mitte kasutama. Ja juba toona välja toodud probleemid on siiani lahendamata.
Sisuliselt see puudus siis, mis see Eesti e‑hääletusel on, on see, et esiteks puuduvad selged reeglid, kuidas üldse hääletustulemust kindlaks teha. Kuigi Riigikohus on öelnud, et neid reegleid tuleks täpsustada, siis küsimus pole siis selles, et need reeglid tuleks tõsta ühest õigusaktist teise või ühelt regulatsioonitasemelt teisele, vaid need reeglid sisuliselt on ka puudulikud. Ma loodan, et see tuleb nendes kirjeldatud episoodides siis nüüd välja. Ja ma siis lõpetuseks püüan ka öelda, mida siis see tähendab, kui puudub sõltumatu kolmanda osapoole või valimistel konkureerivate osapoolte kontroll siis valimistulemuste kindlakstegemise oluliste sammude üle ja mida see sisuliselt tähendab.
Aga nende tähelepanekute juurde, vaatlejana, ma osalesin siis vaatlejana algusest lõpuni. Esimene asi, mis mulle avanes siis esimese läbiviidava protseduuri juures 2023. aasta e-hääletuse vaatlemisel, oli see, et see arvutisüsteem, kus genereeriti valimise siis privaatvõti ja milles pärast loeti hääled üle, et see arvutisüsteem pärines nii-öelda eikusagilt. Mina vaatlejana palusin võimalust lähtuvalt e-hääletuse käsiraamatust veenduda, et selles süsteemis, kus see võti genereeriti ja kus pärast hääled kokku loeti, et selles puudub pahavara. Seda võimalust mulle ei tagatud, mille peale ma tegin valimiskaebuse. Ja see oli siis ainuke minu kaebustest, mis osaliselt rahuldati. Öeldi, et jah, et mul peaks olema mingi võimalus midagi vaadelda. Aga siis see vaatlemine ei toimunud siis kohe, et alguses mulle seda võimalust ei pakutud, see toimus lõpuks novembris 2023, kus siis selgus, et see arvutisüsteem, kus see võti genereeriti, et valimiste korraldaja ise ka ei teadnud, mida ta oli sinna paigaldanud."
Märt Põderi ettekanne on täismahus kuulatav videos!
Негізгі бет Märt Põder: Eesti peaks kaaluma variante - kas kasutada e-hääletust piiratud alustel või üldse mitte
Пікірлер: 12